3.2. Kuidas valgus läbib tasaparalleelset plaati?
Tasaparalleelne plaat on näiteks aknaklaas. Tema pinnad on omavahel paralleelsed ja mõlemad pinnad on tasapinnad. Valguse läbiminek tasaparalleelsest plaadist on väga lihtsalt mõistetav. Nii palju kui valguskiir murdub plaati sisenemisel pinnanormaalile lähemale, murdub ta väljumisel samapalju pinnanormaalist eemale, sest tasaparalleelse plaadi keskkond on ju sama nii sisenemisel kui ka väljumisel. Valguskiir lihtsalt nihkub külgsuunas kauguse d võrra. Mida paksem plaat (h), seda suurem nihe (d):
Tasaparalleelne plaat on näiteks aknaklaas. Tema pinnad on omavahel paralleelsed ja mõlemad pinnad on tasapinnad. Valguse läbiminek tasaparalleelsest plaadist on väga lihtsalt mõistetav. Nii palju kui valguskiir murdub plaati sisenemisel pinnanormaalile lähemale, murdub ta väljumisel samapalju pinnanormaalist eemale, sest tasaparalleelse plaadi keskkond on ju sama nii sisenemisel kui ka väljumisel. Valguskiir lihtsalt nihkub külgsuunas kauguse d võrra. Mida paksem plaat (h), seda suurem nihe (d):
kus h on plaadi paksus, α - valguse langemisnurk ja γ - murdumisnurk.
Joonis 3.2. Valguse läbimineks tasaparalleelsest plaadist
Pean meeles
1. Tasaparalleelne plaat on aknaklaas või muu läbipaistvast materjalist kahe paralleelse tasapinnaga piiratud objekt (kaupluse leti vitriin, seinalehte või infotahvlit kaitsev plaat).
2. Valguskiir teeb tasaparalleelsest plaadist läbiminekul külgnihke, mis on seda suurem, mida suurem on plaadi paksus.
Kordamisküsimusi
1. Joonesta valguskiire käik valguse läbiminekul tasaparalleelsest plaadist.
2. Kuidas põhjendada, et valguse läbiminekul tasaparalleelsest plaadist toimub ainult valguskiire külgnihe ja et see on seda suurem, mida suurem on plaadi paksus?
Harjutusi ja ülesandeid
1. Kuigi käesoleva õpiobjekti koostaja ei arva, et peaks peast teadma valguskiire külgnihke arvutamise valemit, sest see on kergesti tuletatav joonise järgi, siis peab õppija siiski arvestama, et korrektne kontrolliv õppejõud võib seda nõuda. Sellepärast tuleta joonise järgi valguskiire külgnihke arvutamise valem.
2. Koosta oma andmetega ja lahenda valguskiire külgnihke ülesanne.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
Miks ei ole külgnihke arvutamise valemis plaadi aine murdumisnäitajat n, kuigi selleks peaks justkui ka külgnihe sõltuma?
Pane hästi tähele, kas ei ole n murdumisseaduse kaudu selles valemis varjatult.
Pean meeles
1. Tasaparalleelne plaat on aknaklaas või muu läbipaistvast materjalist kahe paralleelse tasapinnaga piiratud objekt (kaupluse leti vitriin, seinalehte või infotahvlit kaitsev plaat).
2. Valguskiir teeb tasaparalleelsest plaadist läbiminekul külgnihke, mis on seda suurem, mida suurem on plaadi paksus.
Kordamisküsimusi
1. Joonesta valguskiire käik valguse läbiminekul tasaparalleelsest plaadist.
2. Kuidas põhjendada, et valguse läbiminekul tasaparalleelsest plaadist toimub ainult valguskiire külgnihe ja et see on seda suurem, mida suurem on plaadi paksus?
Harjutusi ja ülesandeid
1. Kuigi käesoleva õpiobjekti koostaja ei arva, et peaks peast teadma valguskiire külgnihke arvutamise valemit, sest see on kergesti tuletatav joonise järgi, siis peab õppija siiski arvestama, et korrektne kontrolliv õppejõud võib seda nõuda. Sellepärast tuleta joonise järgi valguskiire külgnihke arvutamise valem.
2. Koosta oma andmetega ja lahenda valguskiire külgnihke ülesanne.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
Miks ei ole külgnihke arvutamise valemis plaadi aine murdumisnäitajat n, kuigi selleks peaks justkui ka külgnihe sõltuma?
Pane hästi tähele, kas ei ole n murdumisseaduse kaudu selles valemis varjatult.