3.3. Kuidas valgus läbib kolmetahulist klaasprismat?
Me ei lasku siin detailidesse, vaid ainult sedavõrd, et oleks lihtne mõista valguse murdumist läätses. On ilmne, et valgus murdub sisenemisel prismasse pinnanormaalile lähemale ehk prisma aluse poole, sest siseneb optiliselt tihedamasse keskkonda. Väljumisel murdub pinnanormaalist eemale ehk siis jälle prisma aluse poole.
Me ei lasku siin detailidesse, vaid ainult sedavõrd, et oleks lihtne mõista valguse murdumist läätses. On ilmne, et valgus murdub sisenemisel prismasse pinnanormaalile lähemale ehk prisma aluse poole, sest siseneb optiliselt tihedamasse keskkonda. Väljumisel murdub pinnanormaalist eemale ehk siis jälle prisma aluse poole.
Joonis 3.3. Valguse läbimineks kolmetahulisest klaasprismast
Seega murdub valgus prisma läbimisel kaks korda aluse poole.
Pean meeles
1. Kolmetahulise prisma läbimisel murdub valgus kaks korda prisma aluse poole.
2. Selles õpiobjektis on prisma mõju vaja teada ainult sedavõrd, et mõista järgmises punktis käsitletavat läätse mõju valguse levimisele. Muidu on prisma väga mahukas objekt geomeetrilises optikas.
Kordamisküsimusi
1. Kuidas põhjendada, et valgus kolmetahulises prismas murdub kaks korda aluse poole, sest ( ja see on õppijate tüüpiline eksitus!) võiks ju arvata, et sisenemisel murdub kiir aluse poole ja väljumisel vastupidi - ülespoole.
2. Joonesta kiire käik läbi kolmetahulise klaasprisma korrektselt pinnanormaalide äranäitamisega.
Harjutusi ja ülesandeid
1. Joonesta kaks juhtumit valguskiire kohta kolmetahulises klaasprismas: 1) prisma tipunurk on väga terav, 2) prisma tipunurk on nürinurk. Tee järeldus kiire käigu erinevuse kohta nendel juhtudel.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
Tavaliselt vaadeldakse valguse murdumist juhul, kui prisma on tihedamast materjalist, kui ümbritsev keskkond. Tee aga kõik eelnenu läbi, kui prisma on hõredamast ainest, kui ümbritsev keskkond, nt õhkprisma vees.. Kui on huvi konkreetse eksperimendi tegemisest, siis valmista kolmest klaas- või plastikribast ning kahest otsatahust õhkprisma ning paiguta see vee alla ja jälgi, mis on teistmoodi valguse murdumisel. Kui teed täpse joonise valguskiire murdumisest valguse üleminekul veest õhku, siis selgub ka vastus.
Seega murdub valgus prisma läbimisel kaks korda aluse poole.
Pean meeles
1. Kolmetahulise prisma läbimisel murdub valgus kaks korda prisma aluse poole.
2. Selles õpiobjektis on prisma mõju vaja teada ainult sedavõrd, et mõista järgmises punktis käsitletavat läätse mõju valguse levimisele. Muidu on prisma väga mahukas objekt geomeetrilises optikas.
Kordamisküsimusi
1. Kuidas põhjendada, et valgus kolmetahulises prismas murdub kaks korda aluse poole, sest ( ja see on õppijate tüüpiline eksitus!) võiks ju arvata, et sisenemisel murdub kiir aluse poole ja väljumisel vastupidi - ülespoole.
2. Joonesta kiire käik läbi kolmetahulise klaasprisma korrektselt pinnanormaalide äranäitamisega.
Harjutusi ja ülesandeid
1. Joonesta kaks juhtumit valguskiire kohta kolmetahulises klaasprismas: 1) prisma tipunurk on väga terav, 2) prisma tipunurk on nürinurk. Tee järeldus kiire käigu erinevuse kohta nendel juhtudel.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
Tavaliselt vaadeldakse valguse murdumist juhul, kui prisma on tihedamast materjalist, kui ümbritsev keskkond. Tee aga kõik eelnenu läbi, kui prisma on hõredamast ainest, kui ümbritsev keskkond, nt õhkprisma vees.. Kui on huvi konkreetse eksperimendi tegemisest, siis valmista kolmest klaas- või plastikribast ning kahest otsatahust õhkprisma ning paiguta see vee alla ja jälgi, mis on teistmoodi valguse murdumisel. Kui teed täpse joonise valguskiire murdumisest valguse üleminekul veest õhku, siis selgub ka vastus.