3.4. Valguse murdumine läätses kui prismade kogumis
Joonis 3.4. Lääts kui prismade kogum aitab mõista, miks kumerlääts koondab ja nõguslääts hajutab valgust.
Kujutades läätse prismade kogumina on kumerläätsede ülemiste prismade alused allapoole ja murravad valgust seega kaks korda allapoole ning läätse alumiste prismade alused ülespoole ja murravad valgust seega kaks korda ülespoole. Nüüd mõistame, miks kumerlääts koondab valgust. Sama mõttekäiku nõgusläätsede kohta rakendades mõistame, miks nõguslääts hajutab valgust. Seda punkti, kuhu koondava ehk kumerläätse puhul valgus koondub, nimetatakse fookuseks. Nõgusläätsefookus on näiv, sest sinna koonduvad hajuvate kiirte pikendused tagasi (punktiirjoontena joonisel).
Pean meeles
1. Kui kujutame läätse prismade kogumina ja teame, kuidas valgus prismas murdub, siis mõistame selgelt, miks kumerlääts koondab valgust ja nõguslääts hajutab valgust.
2. Õpiobjekti teksti liigse mahu vältimiseks ei ole käsitletud läätsede tüüpe. Jätame siinkohal meelde, et kõik kumerläätsed on keskelt paksemad, kui äärtelt ning kõik nõgusläätsed on äärtelt paksemad, kui keskelt.
Kordamisküsimusi
1. Joonista nii kumerlääts kui ka nõguslääts prismade kogumina ja jälgi, kuhu on suunatud (kas üles või alla) prismade alused.
2. Miks nimetatakse kumerläätse fookust tõeliseks fookuseks või lihtsalt fookuseks, aga nõgusläätse fookust näivaks fookuseks?
3. Mis üldse on fookus?
Harjutusi ja ülesandeid
1. Süvenedes veelkord valguskiire käigusse prismas ja meenutades harjutust 5.1. joonesta õhukese ja paksu läätse fookus ning järelda fookuse kauguse kohta läätsest, sõltuvalt läätse paksusest.
2. Joonista läätsi koosnevana erineva arvuga prismadest ning järelda enda jaoks, mitmest prismast võiks lääts optimaalselt koosneda, et näitlikkus oleks piisav.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
Tavaliselt uuritakse läätse mõju valgusele, kui läätse materjal on tihedam läätse ümbritsevast keskkonnast. Tee endale selgeks, mis muutub, kui läätse ümbritsev keskkond on tihedam, kui läätse materjal - näiteks õhklääts vees (kahe plastkumerpinna kokkuliimimisel äärtelt saame õhkläätse). Kui rakendad eelmise teema kogemusi, leiad ka vastuse.
Kujutades läätse prismade kogumina on kumerläätsede ülemiste prismade alused allapoole ja murravad valgust seega kaks korda allapoole ning läätse alumiste prismade alused ülespoole ja murravad valgust seega kaks korda ülespoole. Nüüd mõistame, miks kumerlääts koondab valgust. Sama mõttekäiku nõgusläätsede kohta rakendades mõistame, miks nõguslääts hajutab valgust. Seda punkti, kuhu koondava ehk kumerläätse puhul valgus koondub, nimetatakse fookuseks. Nõgusläätsefookus on näiv, sest sinna koonduvad hajuvate kiirte pikendused tagasi (punktiirjoontena joonisel).
Pean meeles
1. Kui kujutame läätse prismade kogumina ja teame, kuidas valgus prismas murdub, siis mõistame selgelt, miks kumerlääts koondab valgust ja nõguslääts hajutab valgust.
2. Õpiobjekti teksti liigse mahu vältimiseks ei ole käsitletud läätsede tüüpe. Jätame siinkohal meelde, et kõik kumerläätsed on keskelt paksemad, kui äärtelt ning kõik nõgusläätsed on äärtelt paksemad, kui keskelt.
Kordamisküsimusi
1. Joonista nii kumerlääts kui ka nõguslääts prismade kogumina ja jälgi, kuhu on suunatud (kas üles või alla) prismade alused.
2. Miks nimetatakse kumerläätse fookust tõeliseks fookuseks või lihtsalt fookuseks, aga nõgusläätse fookust näivaks fookuseks?
3. Mis üldse on fookus?
Harjutusi ja ülesandeid
1. Süvenedes veelkord valguskiire käigusse prismas ja meenutades harjutust 5.1. joonesta õhukese ja paksu läätse fookus ning järelda fookuse kauguse kohta läätsest, sõltuvalt läätse paksusest.
2. Joonista läätsi koosnevana erineva arvuga prismadest ning järelda enda jaoks, mitmest prismast võiks lääts optimaalselt koosneda, et näitlikkus oleks piisav.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
Tavaliselt uuritakse läätse mõju valgusele, kui läätse materjal on tihedam läätse ümbritsevast keskkonnast. Tee endale selgeks, mis muutub, kui läätse ümbritsev keskkond on tihedam, kui läätse materjal - näiteks õhklääts vees (kahe plastkumerpinna kokkuliimimisel äärtelt saame õhkläätse). Kui rakendad eelmise teema kogemusi, leiad ka vastuse.