3.7. Valguse täielik sisepeegeldumine ning valguskaabel ja kiuoptika
Selgitame eespool öeldut, et täielik sisepeegeldumine on valguse murdumise tagajärg. Selleks on vajalik eriline tingimus, mida illustreerime järgmise joonisega (3.7.):
Selgitame eespool öeldut, et täielik sisepeegeldumine on valguse murdumise tagajärg. Selleks on vajalik eriline tingimus, mida illustreerime järgmise joonisega (3.7.):
Joonis 3.7. Mingist nurgast αγ alates ei välju valgus enam veest, kuigi mingit takistust valguse teel ei ole.
Valguse üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast (vesi) optiliselt hõredamasse keskkonda (õhk) ei sisene valgus enam teise keskkonda alates piirnurgast αγ, vaid peegeldub samasse keskkonda tagasi. Seda nähtust nimetatakse valguse täielikuks sisepeegeldumiseks.
Viimasel ajal on valguse täieliku sisepeegeldumise kõrval hakatud kasutama ka lühendatud varianti - valguse täielik peegeldumine.
See põhimõtteliselt imelihtne nähtus on viimastel aastakümnetel kujunenud aluseks tehnoloogia ühele tippsaavutusele - valguskaablile ning selle arendamisel tekkinud optika harule - kiuoptikale.
Valguse üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast (vesi) optiliselt hõredamasse keskkonda (õhk) ei sisene valgus enam teise keskkonda alates piirnurgast αγ, vaid peegeldub samasse keskkonda tagasi. Seda nähtust nimetatakse valguse täielikuks sisepeegeldumiseks.
Viimasel ajal on valguse täieliku sisepeegeldumise kõrval hakatud kasutama ka lühendatud varianti - valguse täielik peegeldumine.
See põhimõtteliselt imelihtne nähtus on viimastel aastakümnetel kujunenud aluseks tehnoloogia ühele tippsaavutusele - valguskaablile ning selle arendamisel tekkinud optika harule - kiuoptikale.